Läti seadus keelab majandustegevuse reservmaadel. See saavutab loodusliku tasakaalu ja erilise tasakaalu ainulaadsete ökosüsteemide territooriumidel. Looduskaitsealad Lätis on neli kaitseala, kuhu saab jääda alles pärast eriloa saamist. Kuid reisijate vaba juurdepääs Läti rahvus- ja loodusparkidesse ei ole piiratud.
Põline maastik
Läti kuulsaim looduskaitseala on Usma järve ääres asuv Moritsala. See asutati juba 1912. aastal ja ka siis said järve kaldad, lahed ja kaks saart, millest üks andis nime kogu kaitstavale objektile, kaitsealade osaks.
Moritzala on ainulaadne mitte ainult siin elavate ja kasvavate haruldaste loomaliikide ja taimeliikide poolest. Viimase paari sajandi jooksul pole Moritzala saarel majandustegevust toimunud ja seetõttu näevad siinsed autentsed maastikud välja täpselt samasugused kui kakssada aastat tagasi.
Moritzala territooriumile pääsete ainult siis, kui teil on selle administratsiooni luba kaitseala külastamiseks. Piletite väljastamise eest vastutab Vabariigi Talsi piirkonnas Slitere rahvuspargis asuv teenindusosakond.
Jalutuskäik merevaatega
Läänemeri on Põhja -Läti peamine vaatamisväärsus. Mereäärsed looduskaitsealad sobivad suurepäraselt ökoloogiliseks, matka- ja jalgrattaturismiks:
- Läti Põhja -Vidzeme biosfääri kaitseala on kuus tosinat kilomeetrit Liivi lahe rannikust Läänemerel ja UNESCO andmetel rahvusvahelise tähtsusega objekt. Lisaks haruldaste, kuid sellele piirkonnale tüüpiliste lindude vaatlemisele pakub kaitseala matkajatele jalutuskäike Punastele kaljudele koos grottide ja koobastega, parvetamist kärestike poolest kuulsal Salaca jõel ning ekskursiooni Libiesu ohvrikoopadesse. Reservi administratsioon asub Mazsalaci linnas, kus saate giidilt professionaalset nõu ja abi.
- Slitere pargi visiitkaart on vana punane tuletorn, mis kõrgub 82 meetrit taevasse. Täna on see muuseum, mille ekspositsioon räägib selle looduskaitseala loomise ajaloost ja kaasaegsetest kaitseprogrammidest Lätis. Linnuvaatluse austajatele on pargis välja töötatud poolteist tosinat matkajatele ja jalgratturitele mõeldud marsruuti, mille haruldased liigid täiendavad hooajalise rände perioodil oluliselt kohalike elanike hulka.
