Malta Vabariigi ametliku sümbolina kinnitati selle riigi lipp 1964. aasta septembris.
Malta lipu kirjeldus ja proportsioonid
Malta lipul on klassikaline ristküliku kuju, mille küljed on üksteise suhtes 3: 2. Riie jagatakse vertikaalselt kaheks võrdse laiusega osaks. Lipu vasak külg lipuvarda kõrval on valge, vaba pool aga erkpunane.
Lipuvarda ülemises nurgas on Briti Püha Jüri rist. Märk on kantud hõbedase värviga ja sellel on helepunane kitsas äär. Suurbritannia autasustas Püha Georgi ristiga Malta Vabariiki Teise maailmasõja ajal üles näidatud elanikkonna vapruse eest. See auhind kehtib kõigile saare tsiviilisikutele.
Malta lipumotiiv on ka tema vapil, mis näeb välja nagu heraldiline kilp. Sellel on lipuvärvid ja see on vertikaalselt jagatud kaheks võrdseks osaks. Kilbi vasakpoolses ülanurgas on Briti Püha Jüri rist. Malta lipu motiive saab jälgida kilbi all asuvast motoga lindist. Sellel on valge värv ja punane vooder ning selle motiiv kajastab Malta lipu üldmotiivi.
Malta vapp on kujutatud ka riigi presidendi lipul. Tema lipu väli on tehtud sügavsiniseks, keskel on riigi vapi kujutis ja bänneri nurkades on kuldsed Malta ristid.
Malta Vabariigi merevägede poisid on ruudu kujul. Selle äär on erkpunane, keskmine osa valge. Helepunase piiri nurkades on valged Malta ristid ja valgel väljal, täpselt keskel, on kantud Briti Püha George Risti kujutis.
Malta lipu ajalugu
Enne praeguse Malta lipu vastuvõtmist oli riigi sümbol alates 1943. aastast tumesinine lipp, mis on iseloomulik kõikidele Suurbritannia ülemere kolooniatele. Selle vasakus ülanurgas oli Briti lipu kujutis ja sinise välja paremal küljel oli heraldilise kilbi kujutis punaselt ja valgel, Briti George Cross vasakul ülaservas sinisel valdkonnas. Seda riigilippu kasutati kuni 1964. aastani, kuni Malta saavutas Suurbritanniast iseseisvuse.
Enne seda oli Malta lipp alates 1875. aastast alati sinine riie, mille lipuvardaga külgnev ülemine väli oli hõivatud Briti impeeriumi lipuga.
